Aerobike eraldistart XII etapp, Hageri 10.09.2008

Nagu plaanitud, nii ka tehtud. Saime klubist kokku lausa 3 huvilist, kes olid nõus pukki tõusma, sealt veereda laskma ja kannatama. Kindlasti meelitas ka saun ja korralikud auhinnad IBM-i poolt ;)



Startisime peaaegu viimastena kella 19.00 ajal. Rait sai mõni minut varem minema, siis läks Taavi ning 30 seki hiljem ma. Kohe alguses ilmus Taavi silmapiirile ja tunne oli, et kohe kohe jõuan järgi, aga vahe ei tahtnud kuidagi väheneda. Tagasipöördel olin 10m kaugusel ja otsustasin siiski mööda pressida. Aga ei läinud palju aega, kui Taavi ise kõrvale tuli ja omakorda mööda läks. Seejärel pidin ma hoolitsema selle eest, et ta pikemat kui 30 sekundilist vahet tagasi ei sõida. Sain sellega napilt hakkama! Väga kõva sõit Taavi poolt. Arvan, kui Taavit poleks mul silmapiiril olnud, oleks ta mind võitnud.



See oli ühtlasi ka minu esimene eraldistart maanteerattaga. Kunagi velocluberssi vennad orgunnisid ka midagi sarnast aastaid tagasi, aga siis sõitsin baigiga. Kokkuvõtvalt oli üsna raske katsumus ja kogemusi ka suht vähe - ei osanud kadensit valida, ühtlast tempot hoida ja ka asendit muutsin pidevalt. Keskmiseks kiiruseks sain ikka üle maagilise 35 km/h (35,47). Samuti Taavi eriti napilt. Võitjast ajast suutsin realiseerida vaid 74,5%. Uskumatu lugu, aga hea eesmärk edaspidiseks.





TULEMUSED

Pilt 1: Style!
Pilt 2: Rainer stardis.
Pilt 3: Taavi finishis.
Pilt 4: Rait finishis.
Pilt 5: Rainer finishis.
Piltide allikas: www.aerobike.ee

10-võistlus üle 3 aasta, Kosel 06.09.2008.

Viimati olen 10-võistluse tulemuse kirja saanud 2005. aastal ehk siis vahele on tulnud 3-aastane paus. Enamasti on see tingitud 2005. aasta lõpus saadud põlvevigastusest 8-tunnisel Rogainil Arbaveres. Seda ravin tegelikult siiamaani ja aastatega on see vigastus pea olematuks muutunud, aga on vahel niiske ilmaga ka sel aastal tunda andnud jooksudel, mis kestavad üle tunni. Teiseks põhjuseks, mis on osaliseks tulenev esimesest, on keskendumine peamiselt rattasõidule, kus vigastus ei häiri üldse. Nüüd, kus rattas pole erilist motti kuhugi kaugemale pole areneda ;) ja põlv korras lühikesteks distantsideks, võiks aastas ikka vähemalt ühe 7v ja ühe 10v ära teha ja vahel ka trennis alasid läbi proovida selle tarvis.

Võistlusest... Peamiselt oli tegemist meeskondliku võistlusega, kus iga mees tegi 2 ala ja lisaks 4x100m ja 4x400m. Minu aladeks said maksimeerimise tulemusena 110m tõkkeid ja osavise. Kuna juba osalen Firmaspordi parima rahvasportlase arvestuses, siis oli mõistlik teha ka 100m, kuul ja kõrgushüpe. Samas huvitas ennast veel kauguse ja ketta tulemus. Seega jäi veel teivashüpe, millele võistluse käigus end regasin ja mitte asjatult, nagu hiljem selgus.



100m - 12,54 (549p) [lisatud 0.24s]
Vastutuul oli päris vali. Aga tulemust ootasingi 12,4 kanti. Polegi väga viga, sest oma 10v rekordis jooksin 12.32.

Kaugushüpe - 5,04 (390p)
Ka kolmapäeval sai trennis 5m joonele hüpatud korduvalt. Tehnika on ikka sama jama, kuigi ideid on mul ka kuidas 6m hüpata ;). Lihtsalt ei tee ma seda tehnikat ära kiire hoo pealt. Lisaks sellele ei saanud ma ühtegi proovikatset, hea et mingi märgi trennis maha panin (81 naelikupõida).

Kuulitõuge - 8,72 (409p)
Vastupidavusalad on lihasmassi veidi vähemaks võtnud ja kaalu langetanud 70 kilogrammile ja ega ma üle 8.50 ei lootnud. Samas esimene katse oli jõuline, kuid tasakaal kadus ära ja kukkusin ringist välja. Teise katse tegin ettevaatlikumalt ja kolmas siis nii palju andiski.


Kõrgushüpe - 1,55 (426p)
Kõrguses võtsin mõistliku algkõrguse, milleks oli 1.50. Mitu ala käis korraga. Esimene katse ebaõnnestus ja selle järgi tuli minna joosta 110m tõkkeid. Täpselt jõudsin oma teiseks katseks tagasi ja nii see üle läks. Paraku tehnika mind enam üle 1.60 ei viinud, kuigi rahvas rääkis, et kerkisin sinna kõrgusele küll.

400m - 59,65 (425p)
Selle jooksin tegelt 4x400m teatejooksus, aga lasin seda spetsiaalselt mõõta, et saaks 10v tulemuse üldse kokku. Ajaga tuleb rahule jääda, kuna tund aega varem lõpetasin 1500m jooksu, mida ka väga aeglaselt ei jooksnud (5:07,9).

110m tõkked - 17,54 (569p) [tõkete kõrgus 91cm, lisatud 0.24s]
Olin tegelikult vaimult valmis jooksma meeste tõkkeid, aga meeskonna huvides tuli sel korral harrastajate tõkkeid joosta. Ajaliselt tuli supertulemus, sest edestasin oma senist harrastajate tõkete aega ligi sekundiga. Seega mingil määral isiklik rekord! Lisaks sain ala arvestuses 3. koha, aga arvan, et meeste tõketega oleks see 2. koha andnud. Jooksin koos 2. koha mehega ja tegelikult oli ta võidetav, kui 1. tõke oleks hästi välja tulnud. Täiskiirusel alustasin liiga kiiresti ja pidin päris korralikult tippima enne esimest tõket.


Kettaheide - 23,40 (336p)
Selle kohta võiks öelda, et nukker. Jah vihmast ilma võiks süüdistada, aga ikkagi. Esimesel 10-võistlusel heitsin vaid 1m vähem. Järgnevatel olen kõigil vähemalt 3m rohkem saanud ja rekordiga võrreldes on vahe lausa 5m. Ilmselt on põhjus ka sama, mis kuuli kehval tulemusel.

Teivashüpe - 3,20 (406p)
Ei ole sõnu! Üks mees oli oma 120'se teiba kaasa võtnud ja mulle sobis see ideaalselt, kuna see paine, mida ma suutsin ja julgesin tekitada, töötas hästi.. Alustasin 2,60m pealt ilma proovikatseta. Selle algkõrguse ajasin maha, kuid järgnevad kuni 3,20ni läksid 1. katsel. Samm klappis ka nii hästi, et lõpus pidin veidi sammu pikendama ja ka kaugemalt tõukama - see ongi teivashüppe üks võti - julgeda kaugelt teibale peale hüpata, mitte alla ronida. 3,40 proovisin ka korra, aga see teivas paindus liiga läbi. Kokkuvõtval puhas alavõit. Peab veel lisama, et katsete ajal tuli ka ketast heita ja odaviskele kohe peale viimast katset minna.


Odavise - 37,88 (411p)
Jõudu oli, aga oda nö täpiks ei visanud. Vana jama - oda tagumine ots kaldub paremale ja oda lendab viltu. 40m oli raudselt käe sees.

1500m - 5:07,90 (515p)
Kuna meil keskmaajooksja ei saanud tulla, siis pidin ka seda ala tegema. 10v tulemuse jaoks sobis! Kuna jooksus oli ka alaspetsialiste, siis läks alguses kohe päris kõvaks tempoks. Ma hoidsin veidi tagasi ja lõpuspurti ei teinud. Kellas on ajad kirjas, aga dünaamika oli umbes selline 300m + 3x400m = 0:54, 1:24, 1:28, 1:21. Ka Rait oli jooksus, aga ma sel korral temaga ei konkureerinud ;) Millalgi teeme Cooperit septembri lõpus - siis.



Kokku: 4436 punkti (2199 + 2237).
Eesmärgiks oli 4000 punkti. See sai varuga üle tehtud. Tegelikult polegi asi väga käest ära ;). Isiklik rekord 4727p on vaid 300p kaugusel. Samas kõrged tõkked käristaksid vahet 500p peale arvatavasti.

Räbbiti mudakümpi pealt võib järeldada, et mees on endiselt heas hüppevormis, aga osadel aladel ka üsna nõrk. Ekstrapoleerides hindaks ta tulemust 4200p peale. Seega tuleks meil väga põnev heitlus, kui septembris või oktoobris BP mitmevõistluse teeme. Kuna ka Heiko juba naudib üleminekuhooaega, siis ehk temagi langeb meiega ühte liivakasti.

Eelmised tulemused: LINK

Pilt 1: Nool, Busemann jt joonel
Pilt 2: Firmaspordi 7v 08.01.2005: kuulis.
Pilt 3: Firmaspordi 7v 13.01.2006: ma ja rabbit tõkkel.
Pilt 4: Firmaspordi 7v 13.01.2006: teibaga askeldamas.
Pilt 5: Firmaspordi 7v 08.01.2005: 1000m start, kus ka A.Raja, Heiko, Andre jt.
(Piltide autoreid kahjuks ei tea, leidsin arvutist, aga tänud neile!)

EEC Rakvere Rattamaraton 31.08.2008

Juba teist aastat järjest olen enda jaoks pidanud Estonian Elion Cup rattamaratoni sarja Rakvere etappi üheks tähtsamaks, mille jaoks siis vähemalt teoreetiliselt peaks jõudma ajastusega võistlusperioodi, mida siis kuni Tartu maratonini vaja hoida.



Stardieel oli sooja 10C ja vihma sadas. Oli oodata teistsugust Rakveret, kui tavaliselt - tema libedamat palet, mida ta seni toimunud 8 korrast on vaid korra 2003. aastal näidanud. Kuigi soojenduse tegin suusapükstes, läksin arti läksin ikkagi lühikeste pükstega, olles eelnevalt kaitsekreemi ohtralt peale määrinud - sääred läikisid päris vallatult ;). Seda just sellepärast, et metsavahel on sel rajal vaja enamus aega nikerdada ja tagantjärgi vaadates oli otsus õige, sest temperatuur tõusis 12-14 kraadini ja vihmahoogude vahele näitas end ka päike.



Alustasin 100-150 stardigrupis. Kui grupid kokku lasti, siis tundus, et eespool on vaevalt 50 ratturit, sest esirea mehed olid täitsa nähtaval. Kuna olen eelnevalt palju harjutanud starditõusu, siis sai ka sel korral seda väga intensiivselt sõidetud, mis aga tähendas ka peaaegu liidrite tempo hoidmist nö stardiringil. Kerge kahtlus ronis hinge, et sai vist liiga teravalt alustatud. Kuid see polnud ainuke asi, mis tempot langetama sundis. Peale stardiringi väikesel asfaldil, kui esimest korda juua kavatsesin, selgus, et pudelit polegi hoidjas :(. Ilmselt kaotasin selle Tarvase juurde ronumisel, kui ratas seljas oli. Juua sain alles enne Siplase mäge TP. Oleks pidanud veel palju kannatama kuni Tarvase järgmise külastamiseni, mille vahele oleks jäänud 2x Siplasemägi, 3x Kõrgemägi ja ohtralt tehnilisi singleid, aga kui pealtvaatajate käest joogipudelit küsisin, kuulis mu abipalvet hoopis üks kaassõitja, kes ise piirdus ühe ringiga ja andis mulle oma teise joogipudeli. Suur tänu sulle, Tarmo Kopli, Hawaii Express Viimsi tiimist! Nüüd võis jällegi mõelda tempo tõstmise peale ;)




Kui esimesel ringil tuli ratast lükata vaid ühest mõest, siis teine ring oli päris sodiks sõidetud ja sõrkida sai päris paljudes kohtades, aga jooksu üle 1-2km palju küll ei tulnud, erinevalt osadest sportinfo.ee kommeneerijatest, kes hindasid oma jalgsimatka 10km kanti. Aga muda oli tõepoolest palju, kuid sellegipoolest töötas käiguvahetus rahuldavalt ja sõitu sai isegi nautida. Swalbe Racing Ralph kummidest jäi veidi väheseks ja kogus liiga palju savist muda enda külge. Ei teagi, kas selle raja jaoks ideaalset kummi oligi. V-pidurid lõpetasid ka töötamise - kulusid ära ja olid nö mudakorjajad. Sai kord ja nippel pandud, kui tagumised pidurid enam ei töötanud ja esimesed pidid enda peale liiga palju võtma. Õnneks oli maandumine pehmes võsas isegi naugitav, mitte vigastav ;)



Kuna mul oli sel korral isiklik fotograaf, meie klubi Margus, kaasa elamas, siis rohkem eriti ei seleta ja katsun teksi illustreerida fotodega ;) Ahjaa, tulemus kirjutati diplomile 49., aga kuna ajavõttu süsteem oli otsad andnud, siis praguseks olen 53. kohal, mis eelmise aastaga võrreldes on tervelt 2 kohta parem! Oma pulsoka järgi oli ajaks 2:45 (53km, 83,2% võitjast - nagu Mulgis, Otepääl 89%). Vaatamata selleaastasele kesisele etteavlmistusele (millest veidi pikelamt rääkisin Otepää maratoni teema all), olen väga rahul. Nüüd tuleb veel teha viimased järeldused selle kohta, miks eelmise aasta Tartu maratoni lõpus kangi sain, ja 89km Tartu sõit korralikult ära sõita. Peale seda talvehooajal tahaks oma rattaparki veidi uuendada - 13kg on maastikuratta jaoks tänapäeval juba pisut palju. Eesmärgiks on 9,5kg. Siis võib saada ka reaalseks tõsiasi, et ratas osutub kallimaks, kui auto ;)




Pilt 1: Esimesed üle stardijoone (Margus Vilu foto).
Pilt 2: Stardis (Margus Vilu foto)
Pilt 3: Stardiringi lõpp linnuses (Andrey Utkin foto)
Pilt 4: Esimene ring peale Siplast (Margus Vilu foto)
Pilt 5: Esimene ringi lõpp linnas (Margus Vilu foto)
Pilt 6: Teist korda Kõrgemäe suusahüppetorni (Andrey Utkin foto)
Pilt 7: Mu kassett peale sõitu (Margus Vilu foto)
Pilt 8: Pessu (Margus Vilu foto)

BP kongress

Esmaspäeval toimus BPC välkkongress. Ülemiste keskuses. Nägin Rainerit või siis õigemini tema mind esimesena ja puhusime paar sõna spordijuttu.
Nentisin, et Raasiku staadion siiski ei valmi sel sügisel, aga kuna ka Rainer avaldas valmidust end mitmevõistluses üle hulga aja testida, siis jõudsime mingi projektitoorikuni, et septembri lõpus võiks midgi ikkagi korraldda. Näiteks BPC kodustaadionil TSH's.
Kavas siis mingi mitmevõistlus sõbralikus hubases ja harjumuslikus keskkonnas bläkkpõularite seltskonnas. (Toasussides:P)
Võtke siis palun sõna ja tehke oma ettepanekud, et millal sobiks suuremale osale rahvast kes soovivad vormi proovida ja loomulikult millise mitmevõistluse teeme.
Kas klassikalise 7-v või naiste 5-v naiste vahenditega või siis naiste 5-v meestevahenditega või siis hoopis nii, et kõik eriti kõvad mehed (kes sel suvel 10-v üle 5 kilo tegid:P) teevad naiste 5-v meeste kuuli ja tõketega ja sellised lahjemad saavad väikese händikäpi ja teevad naiste kuuli ja tõketega ning naised kes osalevad siis ise valivad kuidas ja millega nad võistlevad.

Minu esimene ja originaalne ettepanek, et toimuks ka paarisvõistlus, kus paariliste punktid liidetakse ja selgub võiskondlik parim. Paarid loositkse. Erand on see, kui keegi tahab just oma naise või mehega ühes tiimis olla. Homopaaridele eraldi arvestus:)

Teine katsetus võiks olla Gunderseni meetod viimasel alal. Lisaks vbolla vürtsi:)

Parimat!
Heiko alias vanapagan

Aerobike IX Paldiskis

Kuigi ei olnud tegemist paarissõiduga läksime seekord Aerobike'le Taaviga koos. Ühtlasi nägin Taavi suurt aeda ja maja, mille ümbruses lookles ohjeldamatult rattateid. Suurepärased treenimisvõimalused, mõtlesin ja unustasin hetkeks kesklinnas elamise eelised...

Paldiskisse jõudmise ajaks oli võistlus juba täies hoos ja soojenduseks jäi aega üsna napilt. Ega sest hullu - päike paistis kenasti ja mõnus pankrannikuäärne rada lausa kutsus sõidule. Tuult oli mereäärset olukorda arvestades üsna mõõdukalt ja nii olime õhtupooliku sisustamiseks valitud raja asukohga ülimalt rahul. Temperatuur võinuks ehk veidi soojem olla, kuid tuuletakistusele mõeldes ei hakanud ma klassikalisele lühikesele ratturivormile midagi juurde kombineerima. Taavi tundis ennast pikas vormis ilmselt veidi paremini.

Kiiremad sõitjad olla (kolme pöördega) 15km teekonna läbinud alla 20 minuti (üle 45km/h). Enda soov keskmine kiirust üle 35km/h hoida tähendaks aega alla 26 minuti. Mitme pöörde tõttu kuluvad manööverdamisega lisasekundid ning omakorda nõuab jõudu uuesti hoo ülesvõtmine.

Pärast stardipukilt alla veeremist (no paigaltstarti peaks vist eraldi harjutama ;) oli minek päris hea, alles kilomeetri möödudes sain aru, et kergel tõusul täiega surumine pole just see rahulik algus, mida temposõidul soovitatakse kasutada. Õige taktika peaks olema selline, et sõidukiiruseks valitud võimsus kasvab distantsi jooksul - alustades kergemalt on võimalik lõpuni pingutada, ega mitte pärast "kangi" kannatama jääda.

Enne tagasi pöördeni jõudmist tuli ka Taavi juba vastu. Tema kulges kergelt allamäge, aga seal oli vist jälle tuul kergelt vastu, niiet kiiruste vahekorda silmaga ei õnnestunud tuvastada. Pärast teist pööret niisamuti, mina endiselt aru ei saanud kes võiks olla kiirem? Taavi ütles hiljem, et ma olla talle natuke lähemale jõudnud. Protokollis olimegi kohe järjestikku - Taavi napilt alla 26 minuti (25:59,22), mis andis 69-nda koha ja mina vahetult tema eest umbes 30 sek-i kiirema ajaga (25:27,62).

Tulemused: http://www.aerobike.ee/karikasari/tulemused/IX

Lõdvestuseks sõitsime veel korra trassi (s.t. pool distantsi) läbi ja siis oligi juba aeg koju minna. Kuna parim treening on võistlus, siis tuleb järgmistel etappidel ennast taas proovile panna!

Siin ka mõningaid vaateid stardipuki otsast (allikas: Aerobike.ee):

P.S. Taavi juurde sauna minek saab ilmselt toimuma mõne teise ürituse järel, niiet püsige lainel !

EEC Otepää rattamaraton 03.08.2008

Kuna talv oli äärmiselt kesine sportimise poolest - kolmapäeviti jõusaalis ja pühapäeviti tunnine sõrkjooks, siis hakkasin seda hooaega nimetama enda jaoks "hapukurgi hooajaks", kus võiks säilitada vormi ja tulemusi teha vana rasva pealt. Vaatamata sellele registreerisin end Elion Estonian Cup'ile (EEC) kogu sarjaks, kuna Hansura Racing Team andis selleks hea võimaluse.

Kuna pole bloogi selle aasta eelmistest rattasõitudest kirjutanud, siis teen seda lühidalt siin. Hooaega sai alustatud mõne rattaorienteerumisega, millele kohe järgnes esimene pikk vastupidavustreening (keskmiselt 145-150 pls) Jõelähtme maratoni näol. Väga mõnus treening kevadeks. Kaks nädalat peale seda võtsin osa esimest korda elus Mulgi EEC maratonist ja tunne ei olnudki kõige kehvem. Hea oli startida nii hea numbriga nagu 97, mis anti eelmise aasta parima koha eest, milleks oli 56. koht Rakvere EEC'l. Eesmärk oli Mulgis sõita 200 sisse ja endalegi üllatuseks olin finishis 131 (83,2% võitjast). Nädala pärast oli juba Tartu jooksumaraton ja sellele järgnevalt Tartu rattaralli 2 nädalase vahega. Joosta eriti ei jaksanud, aga hea oli, et põlv vastu pidas. Rattarallil sõitsin keskpärases grupis, mida sai ka jõudumööda veetud, aga 5km enne lõppu maha jäin (loe täpsemalt velofoorumist). Kevadisele olematu ettevalmistusega võistlusperioodile pani punkti Tallinna EEC maraton, kus minek oli juba veidi parem, kui Mulgis - koht 96 (85,3% võitjast), mis jällegi üllatas mind ennast - ju siis sai eelmisel aastal ikka kõva rasv alla ;). Maratonist meenub jube tolm (vt. järgmist pilti) ja jubedad kruusakihutamised ja rahulikumad Kõrvemaa metsateed.



Järgnes pikk võistlusevaba periood, kuhu mahtusid tagasihoidlik öine XDream ja Eesti meistrivõistlused rattaorienteerumises.

Kuna puhkse ajal juulis sai ka mõned spetsiifilised rattatrennid tehtud ja üldsegi oli suur isu juba rattaga metsas kimada, siis võtsingi plaani Otepääle minna. Aimasin miskipärast kesist etteastet ja erilisi eesmärke ei seadnudki sõidule. Neljpäeval tegin 5 Tabasalu tõusu ja käisin Kakumäel ujumas, reedele kergelt kerisin 10km tempoga 10km/h ja laupäeval ei teinud midagi, tavapärase võistluseelse soojenduse ja mõne kiirenduse asemel. Vaatamata sellele tundsin soojenduse ajal ja ka peale 3 mäelõiku hästi. Kobisin stardikoridori 150-200, kus tundsin end märksa paremini, kui eelnevate 50-100 ja 100-200 gruppides :).



Sõidust... Algul väga kihutamiseks ei läinudki ja Otepää heinastel nõlvadel oli piisavalt ruumi, et vaikselt ette poole liikuda. Tuul oli vastu ja asfaldil tekkis üsna suur grupp ette. Päris lahe oli sõita esimeses grupis, kus mõnekümne metri kaugusel väntasid Jass, Massa, Austa jt. Nii see grupp vaikselt loksus kuni esimesed 10km, sai juua ja isegi juttu vesta. Esimeste tõusudega tõmmati rivi sirgeks ja järgi jäid väikesed grupikesed ja niis sõitsingi 5-6-liikmelise grupiga lõpuni. Kekkose rada ja 2x Harimäe tõusu tundusid ka päris nauditavad ja reljeefsed Otepää ümbruse asfaldilõigud samuti. Enne lõppu, enne Aapteekri mäge kruusal (vt. pilti), libises grupp eest veidi ära, kuid peale seda sain neile järgi nii, et ka põnevust tekitas ka finishispurt. Kuigi jõudu oli selleks, aga magasin veidi maha, aga põnev oli ikkagi ja teinekord olen targem.



Sõitsin pidevalt 75-80 koha peal ja lõpuprotokolli märgiti kohaks 71, mis on minu EEC sarja paremuselt teine tulemus peale eelmise aasta Rakvere. Miskipärast hindan seda isegi kõrgemalt, sest suutsin realiseerida 89,0% võitjast, mis on minu rekord selles sarjas. Peale sõitu oli tunne, et päris kõike endast ei andnudki ja enesetunne oli nagu oleks iganädalase teisipäevaku just lõpetanud või veidi paremgi ;)

Statistikat läbi aegade (võitja aeg / minu aeg) ...

	2008	2007	2006	2005	2004	2003	2002	2001	2000	1999
Tartu RM		81,8%	90,0%	85,9%	88,6%	91,5%	83,6%	70,9%	83,1%	71,4%
Rakvere EEC		85,3%	katk.	77,8%	78,0%	78,4%	74,3%
Rakke EEC		85,3%	88,6%			78,9%	86,4%	71,9%
Otepää EEC	89,0%	85,9%	85,6%
Elva EEC		88,0%
Tallinna EEC	85,3%	87,6%	katk.		84,6%
Mulgi EEC	83,2%

Pilt 1: Tallinna EEC 2008: ma tolmuahvina finishis (sportfoto.ee).
Pilt 2: Otepää EEC 2008: start, jass ees mnt lenksuga (sportfoto.ee).
Pilt 3: Otepää EEC 2008: ma kruusal (sportfoto.ee)

Pange vaim valmis!

Raasiku staadionil käib ehitus.
Paar jalgpallifanaatikutest isa on valla abita rahad kokku pannud ning ehitavad kunstmuruväljakut. Et poisid ikka vutti saaks taguda.
Ehitus algas juba aprillis ja kuuldavasti Raasiku FC Joker peab oma kodumängud kõik septembris järjest kodustaadionil.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Tänu jalgpalliplatsile taastub ka jooksuring ning nähtavasti endisest 333,33 meetrisest kruusarajast saab 400m (ei tea mis kattega) jooksurada.
Mul on vahepeal külas käinud paar sõpra ja esikus vedelevat ketast uudistanud. Julgem neist isegi võttis korra kätte ja ütles, et arvab Kanterist hulga rohkem kui varem:).
Töökaaslane tsekkis uudistest mu eestikate sooritust ja tahab läbida ka mõne ala. Viimati oli startinud kaugushüppes ntx 11. klassis.
On tekkinud taas mingi huvi mitmevõistluse vastu ja ka minu vahepeal kustunud organisatoorne külg on ärganud.
Tahtsin öelda, et septembri lõpp/oktoober toimub Raasikul Mudakümp. Tõenäoliselt esimesel korral see klassikalise 10-võistlusena see ei toimu, aga mitmevõistlusena küll. Kas kavas on siis 4-, 5-, 6-, 7-, 8- võistlus või siis kombineeritud 10-võistlus, selgub võimalustest. Igaljuhul see toimub ja kui tõesti jooksumehi ei ole, siis kasvõi kuulijänni mitmevõistlusena. Veksel on välja antud. Hetkeseisuga otsin netist, kas kusagil müüakse kasutatud oda ja kuuli. Kõrgushüppematte vaevalt jaksan sebida, aga noh, millestki algab iga asi.
Hoian kursis!
Seni aga tehke omi trenne edasi.
Pedaalige, ujuge, suusatage, uisutage ja olge lihtsalt häppid!

Heiko alias vanapagan