Stardieel oli sooja 10C ja vihma sadas. Oli oodata teistsugust Rakveret, kui tavaliselt - tema libedamat palet, mida ta seni toimunud 8 korrast on vaid korra 2003. aastal näidanud. Kuigi soojenduse tegin suusapükstes, läksin arti läksin ikkagi lühikeste pükstega, olles eelnevalt kaitsekreemi ohtralt peale määrinud - sääred läikisid päris vallatult ;). Seda just sellepärast, et metsavahel on sel rajal vaja enamus aega nikerdada ja tagantjärgi vaadates oli otsus õige, sest temperatuur tõusis 12-14 kraadini ja vihmahoogude vahele näitas end ka päike.
Alustasin 100-150 stardigrupis. Kui grupid kokku lasti, siis tundus, et eespool on vaevalt 50 ratturit, sest esirea mehed olid täitsa nähtaval. Kuna olen eelnevalt palju harjutanud starditõusu, siis sai ka sel korral seda väga intensiivselt sõidetud, mis aga tähendas ka peaaegu liidrite tempo hoidmist nö stardiringil. Kerge kahtlus ronis hinge, et sai vist liiga teravalt alustatud.
Kuid see polnud ainuke asi, mis tempot langetama sundis. Peale stardiringi väikesel asfaldil, kui esimest korda juua kavatsesin, selgus, et pudelit polegi hoidjas :(. Ilmselt kaotasin selle Tarvase juurde ronumisel, kui ratas seljas oli. Juua sain alles enne Siplase mäge TP. Oleks pidanud veel palju kannatama kuni Tarvase järgmise külastamiseni, mille vahele oleks jäänud 2x Siplasemägi, 3x Kõrgemägi ja ohtralt tehnilisi singleid, aga kui pealtvaatajate käest joogipudelit küsisin, kuulis mu abipalvet hoopis üks kaassõitja, kes ise piirdus ühe ringiga ja andis mulle oma teise joogipudeli. Suur tänu sulle, Tarmo Kopli, Hawaii Express Viimsi tiimist! Nüüd võis jällegi mõelda tempo tõstmise peale ;)
Kui esimesel ringil tuli ratast lükata vaid ühest mõest, siis teine ring oli päris sodiks sõidetud ja sõrkida sai päris paljudes kohtades, aga jooksu üle 1-2km palju küll ei tulnud, erinevalt osadest sportinfo.ee kommeneerijatest, kes hindasid oma jalgsimatka 10km kanti. Aga muda oli tõepoolest palju, kuid sellegipoolest töötas käiguvahetus rahuldavalt ja sõitu sai isegi nautida. Swalbe Racing Ralph kummidest jäi veidi väheseks ja kogus liiga palju savist muda enda külge. Ei teagi, kas selle raja jaoks ideaalset kummi oligi. V-pidurid lõpetasid ka töötamise - kulusid ära ja olid nö mudakorjajad. Sai kord ja nippel pandud, kui tagumised pidurid enam ei töötanud ja esimesed pidid enda peale liiga palju võtma. Õnneks oli maandumine pehmes võsas isegi naugitav, mitte vigastav ;)
Kuna mul oli sel korral isiklik fotograaf, meie klubi Margus, kaasa elamas, siis rohkem eriti ei seleta ja katsun teksi illustreerida fotodega ;) Ahjaa, tulemus kirjutati diplomile 49., aga kuna ajavõttu süsteem oli otsad andnud, siis praguseks olen 53. kohal, mis eelmise aastaga võrreldes on tervelt 2 kohta parem! Oma pulsoka järgi oli ajaks 2:45 (53km, 83,2% võitjast - nagu Mulgis, Otepääl 89%). Vaatamata selleaastasele kesisele etteavlmistusele (millest veidi pikelamt rääkisin Otepää maratoni teema all), olen väga rahul. Nüüd tuleb veel teha viimased järeldused selle kohta, miks eelmise aasta Tartu maratoni lõpus kangi sain, ja 89km Tartu sõit korralikult ära sõita. Peale seda talvehooajal tahaks oma rattaparki veidi uuendada - 13kg on maastikuratta jaoks tänapäeval juba pisut palju. Eesmärgiks on 9,5kg. Siis võib saada ka reaalseks tõsiasi, et ratas osutub kallimaks, kui auto ;)
Pilt 1: Esimesed üle stardijoone (Margus Vilu foto).
Pilt 2: Stardis (Margus Vilu foto)
Pilt 3: Stardiringi lõpp linnuses (Andrey Utkin foto)
Pilt 4: Esimene ring peale Siplast (Margus Vilu foto)
Pilt 5: Esimene ringi lõpp linnas (Margus Vilu foto)
Pilt 6: Teist korda Kõrgemäe suusahüppetorni (Andrey Utkin foto)
Pilt 7: Mu kassett peale sõitu (Margus Vilu foto)
Pilt 8: Pessu (Margus Vilu foto)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar