Kui ma eelmisel kevadel Otepää-Tartu maratoni käisin jooksmas, siis arvasin tõsimeeli, et taolisi väikesearvulise osvõtjaskonnaga jookse EKJL-i kalendris rohkem pole. Eksisin.
Laupäeval, 19. aprillil Haapsalu veekeskuse ette jõudes oli stardini jäänud vähem kui pool tundi, kuid staadioni ümbruses ei reetnud miski peatselt algavat põnevat meistrivõistluse algust. Samas märkasin Kaja Valsi soojendust tegemas ja seega võisin olla kindel, et jooks ikkagi toimub.
Peatselt ilmus välja ka võistluste korraldaja ja peakohtunik, kes lubas lahkelt omale sobiv number valida ja ennast osalejaks registreerida, mis muuseas oli tasuta! Aha, korduvkasutusega numbrid olid riidest ja paeltega, niiet võisluste ajal oli võimalik tuvastada nii eest- kui tagantvaates neid võistlejaid, kellel tagasihoidlik rinnaümbermõõt lubas paelad sõlme siduda.
Kahjuks ei olnud enne starti võimalik rajaga tutuvuda, sest puudus illustreeriv joonis ja pöördepunktides rajanäitajatele polnud samuti mõtet loota... Mind kui osavõtjat pidi lohutama see, et ma ilmselt pole ma kõige kiirem ja seega tuleb lihtsalt joosta teiste järel...? Õnneks nii ka läks, sest kohale olid tulnud veel mõned Stamina klubi jooksjad (Urmas ja Harles), kelle järel saigi suurem osa distantsist läbitud, sest möödumiseks jaksu polnud.
Tagantjärele öeldes oli rada tegelikult tõesti üsna lihtne (4-5 vasakpööret väljaspool staadioni) ja eksimisvõimalusi oli vähe, kuid starti minnes oli ometi väike hirm tundmatus Haapsalus eksida.
Lühikeseks jäänud soojendus, jahedavõitu ilm ja jooksuhooaja algus olid seekord takistavateks teguriteks, et maagiline 40-minuti piir jäi sel distantsil endiselt alistamata.
Läänemaa MV 10 km maanteejooksus 19.04.2008,
Haapsalus +6 C, tuul 5 m/s NW, päikeseline
Koht Nimi Sünd. Klubi Aeg
1 Aleksei Saveljev 1980 Stamina SK 0:33.08
2 Sander Vaher 1978 Kaitsejõudude SK 0:33.16
3 Olav Paris 1979 VAK Staier 0:36.54
4 Lauri Luik 1982 Läänemaa KJK 0:36.56
5 Riho Ment 1960 SS Marathon 0:37.18
6 Olev Toom 1988 JK Tempo 0:38.40
7 Urmas Kaljurand 1961 Stamina SK 0:39.36
8 Harles Paesüld 1974 Stamina SK 0:40.12
9 Teno Ilves 1974 Läänemaa KJK 0:40.17
10 Rait Põllendik 1973 Stamina SK 0:40.46
11 Kaja Vals 1968 SS Marathon 0:41.10
12 Mihhail Jutkin 1954 JK Tempo 0:42.21
13 Lauri Tanner 1978 Läänemaa KJK 0:44.56
14 Toomas Paesüld 1979 Stamina SK 0:56.12
15 Martin Lõiv 1998 VAK Staier 1:04.25
Ivan Jutkin 1990 JK Tempo DNF
Andres Laast 1964 SK Sportkeskus.ee DNF
http://www.hermesclub.ee/protokollid/2008/08_laanemaa_10km.htm
reede, 9. mai 2008
neljapäev, 8. mai 2008
XDream 1. etapp Kloogal 27.04.2008
Ka sel aastal õnnestus meie klubi vastupidavusmeestest, kel sõjavägi pole seiklusisu ära võtnud, komplekteerida klubinimeline võistkond B-rajale.
Kuigi ettevalmistus tiimiliikmete seas oli ebaühtlane mindi rajale rõõmsameelsetena, vaatamata sellele, et Rainer suutis üllatada sissemagamisega, ärgates kell 8:50, kui teised juba 5 minutit olid maja ees kärsitult oodanud - 20-minutiga lendasid õnneks õhtul valmis pandud asjad kotti, pudru soojaks ja kaussi, jook seljakotti, ratas selga ja minekut. Starti hiljaks ei jäänud, aga ega palju aega üle ka ei jäänud.
Startisime 137. kohalt jooksuetapile, kus juba esimeses punktis oli piisavalt ekstreemsust, kui see 500-pealine korraga kitsaste koridoridega ja üle 2m seintega varemes punkti võttis. Ei läinud palju aega, kui jalad põlvini mudased olid ja jätkata tuli lisaks mudale veel raiesmikel, kus vaheldust pakkusid mõnusalt jaheda veega ojadest läbijooksmised. Jooksuetappi võtsime suht rahulikult - arvestades hetkevormi ja äsja söödud pudrukogust oli see hea mõte. Peale jooksu olime 56. kohal ja võtsime rattad.
Esimesed RO-valikud tegime juba jooksu ajal ja algus läks lihtsalt. Jätkasime peaaegu sama kindlalt, tehes häid ja väga häid valikuid. Oleks saanud küll veidi kiiremini, kuid Margus pole veel oma vormiajastusega nii kaugel. Kui jõudsime lisaülesande juurde (olime siis juba 18. positsioonile tõusnud), kus tuli hinnata lageda peal paistvate märkide kaugusi (3tk) ja nende kauguste summa siis lõpuks kohtunikele esitada, oli meie üllatus suur, kui vastus "1700m" andis meile 0 minutit trahvi iga mööda pandud 100m kohta. Peamiselt Marguse terava ja täpse silma tõttu olime tõusnud 12. kohale ja jätkasime heas meeleolus mööda optimaalseid radu kuni rattaalani, kust ühe jooksuetapi kaugusel oli kanuuetapi algus.
Kanuuetappi alustades positsioneerisime end 11. kohale. Mööda Klooga järve kanuuga nühkimise omapäraks oli see, et suures osas kanuu mitte ei liuelnud mööda vett, vaid lohises mööda järve põhjast kasvavat karvast ollust. Naljaks on see, et protokolli järgi langesime kanuuga 39. kohale - äkki see on tingitud sellest, et osad kanuust eraldi jooksjad ootasid paati koju tagasi, aga ei oska öelda. Peale järve juurest rattaparklasse tagasijooksu olime taas normaalpositsioonil (16).
Edasi järgnes selle osavõistluse võtmeetapp rattaga! Seda olime juba pool kanuutamise ajast arutanud, et mida siis teha: valikud olid kas otse läbi raba või suure ringiga mööda metsateid. Kanuust väljudes olime veel seda meelt, et lähme rappa, kuid hetkeline pissipeatus tõi pulsi alla ja ka mõistuse koju. Kaotada polnud ka eriti midagi. Kui punktile lähenedes esimesed võistkonnad vastu veeresid, saime aru, et oli hea valik. Lõppkokkuvõttes võitsime sellega oma jõuvarusid arvestades vähemalt 10-15 minutit ja tõusime 9. kohale, mida siis lõpuni hoidsime. Vahepeal oli ka lisaülesanne, kus tuli 4m pealt kirves puupakku kinni visata, aga see oli suht lootusetu üritus, mis tähendas seda, et oleks võinud kohe kivitakistustega trahviringile minna.
Lõppkokkuvõttes kukkus see osavõistlus ikka väga hästi välja, ajaga 3h38m (võitja 3:22, eelmine 3:35, järgmine 3:41) Polegi normaalrajal nii hästi esinenud. Kord Kubija sprindil saime parema koha, aga siis olid ka mängus kavalad valikud ;)
Teekond ja valikud: link
Tulemused ja muu info: www.xdream.ee
Kuigi ettevalmistus tiimiliikmete seas oli ebaühtlane mindi rajale rõõmsameelsetena, vaatamata sellele, et Rainer suutis üllatada sissemagamisega, ärgates kell 8:50, kui teised juba 5 minutit olid maja ees kärsitult oodanud - 20-minutiga lendasid õnneks õhtul valmis pandud asjad kotti, pudru soojaks ja kaussi, jook seljakotti, ratas selga ja minekut. Starti hiljaks ei jäänud, aga ega palju aega üle ka ei jäänud.
Startisime 137. kohalt jooksuetapile, kus juba esimeses punktis oli piisavalt ekstreemsust, kui see 500-pealine korraga kitsaste koridoridega ja üle 2m seintega varemes punkti võttis. Ei läinud palju aega, kui jalad põlvini mudased olid ja jätkata tuli lisaks mudale veel raiesmikel, kus vaheldust pakkusid mõnusalt jaheda veega ojadest läbijooksmised. Jooksuetappi võtsime suht rahulikult - arvestades hetkevormi ja äsja söödud pudrukogust oli see hea mõte. Peale jooksu olime 56. kohal ja võtsime rattad.
Esimesed RO-valikud tegime juba jooksu ajal ja algus läks lihtsalt. Jätkasime peaaegu sama kindlalt, tehes häid ja väga häid valikuid. Oleks saanud küll veidi kiiremini, kuid Margus pole veel oma vormiajastusega nii kaugel. Kui jõudsime lisaülesande juurde (olime siis juba 18. positsioonile tõusnud), kus tuli hinnata lageda peal paistvate märkide kaugusi (3tk) ja nende kauguste summa siis lõpuks kohtunikele esitada, oli meie üllatus suur, kui vastus "1700m" andis meile 0 minutit trahvi iga mööda pandud 100m kohta. Peamiselt Marguse terava ja täpse silma tõttu olime tõusnud 12. kohale ja jätkasime heas meeleolus mööda optimaalseid radu kuni rattaalani, kust ühe jooksuetapi kaugusel oli kanuuetapi algus.
Kanuuetappi alustades positsioneerisime end 11. kohale. Mööda Klooga järve kanuuga nühkimise omapäraks oli see, et suures osas kanuu mitte ei liuelnud mööda vett, vaid lohises mööda järve põhjast kasvavat karvast ollust. Naljaks on see, et protokolli järgi langesime kanuuga 39. kohale - äkki see on tingitud sellest, et osad kanuust eraldi jooksjad ootasid paati koju tagasi, aga ei oska öelda. Peale järve juurest rattaparklasse tagasijooksu olime taas normaalpositsioonil (16).
Edasi järgnes selle osavõistluse võtmeetapp rattaga! Seda olime juba pool kanuutamise ajast arutanud, et mida siis teha: valikud olid kas otse läbi raba või suure ringiga mööda metsateid. Kanuust väljudes olime veel seda meelt, et lähme rappa, kuid hetkeline pissipeatus tõi pulsi alla ja ka mõistuse koju. Kaotada polnud ka eriti midagi. Kui punktile lähenedes esimesed võistkonnad vastu veeresid, saime aru, et oli hea valik. Lõppkokkuvõttes võitsime sellega oma jõuvarusid arvestades vähemalt 10-15 minutit ja tõusime 9. kohale, mida siis lõpuni hoidsime. Vahepeal oli ka lisaülesanne, kus tuli 4m pealt kirves puupakku kinni visata, aga see oli suht lootusetu üritus, mis tähendas seda, et oleks võinud kohe kivitakistustega trahviringile minna.
Lõppkokkuvõttes kukkus see osavõistlus ikka väga hästi välja, ajaga 3h38m (võitja 3:22, eelmine 3:35, järgmine 3:41) Polegi normaalrajal nii hästi esinenud. Kord Kubija sprindil saime parema koha, aga siis olid ka mängus kavalad valikud ;)
Teekond ja valikud: link
Tulemused ja muu info: www.xdream.ee
kolmapäev, 30. aprill 2008
100 päeva hooaja põhivõistluseni
Raadios ütles, et suveolümpia alguseni on jäänud ei rohkem ega vähem kui sada päeva.
Quo vadis, vormikõver? Ilmad on viimastel päevadel nii ilusad, et vägisi kisub mätta peale ketast loopima. Kas ka sel aastal Cooperit testime?
Muret teevad aga muudkui kerkivad hinnad. Vägisi tahavad takistada rahvasporti - kui olümpia ajaks on õllelele 30% otsa keeratud, siis on kindlasti vähem tõstmist ja kaasaelamist.
Teine asi on muidugi ka Hiina kaupu boikoteerida. Aga kui seda teha, siis selgub, et midagi osta enam ei saagi. Töölaual pilku ringi lastes vaatab igalt seadmelt vastu "meid in chaina". Õige on üldse mittemidagi osta, siis hinnad kukuvad kolinal ja kui ühel hetkel asjad ei maksa enam midagi, siis ongi rahu majas. Ja kui kellelgi pole midagi vaja peale õhu, vee ja armastuse, siis saame ka CO2 probleemist jagu ning maailm saab päästetud.
Cogito, ergo sum.
Quo vadis, vormikõver? Ilmad on viimastel päevadel nii ilusad, et vägisi kisub mätta peale ketast loopima. Kas ka sel aastal Cooperit testime?
Muret teevad aga muudkui kerkivad hinnad. Vägisi tahavad takistada rahvasporti - kui olümpia ajaks on õllelele 30% otsa keeratud, siis on kindlasti vähem tõstmist ja kaasaelamist.
Teine asi on muidugi ka Hiina kaupu boikoteerida. Aga kui seda teha, siis selgub, et midagi osta enam ei saagi. Töölaual pilku ringi lastes vaatab igalt seadmelt vastu "meid in chaina". Õige on üldse mittemidagi osta, siis hinnad kukuvad kolinal ja kui ühel hetkel asjad ei maksa enam midagi, siis ongi rahu majas. Ja kui kellelgi pole midagi vaja peale õhu, vee ja armastuse, siis saame ka CO2 probleemist jagu ning maailm saab päästetud.
Cogito, ergo sum.
reede, 18. aprill 2008
Kona Craft MTB Kolmapäevakud II. etapp - kah ei pääsenud päris ilma sekelusteta
Rattajumal (kui niisugune on olemas) oli möödunud kolmapäeval Saku metsadesse suunanud üle saja rattasõbra :) Startisin seekord viimasena ja lõpetasin koos hämaruse saabumisega. Ainult kahjuks polnud asi teps mitte selles, et stardijärjekord NII pikk oleks olnud et kõik rajalesoovijad kahe tunni sisse poleks ära mahtunud, vaid selles, et ma, tainas, starti hiljaks jäin. Õnneks lubas Porter Racingu sõbralik kollektiiv korraldajatena mind siiski veel kell 20:02 rajale.
Üksi lõpus sõita polnud viga: sai rahulikult omas tempos minna, päris hämar veel ei olnud ka, linnud laulsid, sinililled õitsesid, konnad krooksusid ja paar metskitse kargas kah rajast üle. Tulemust polnud eriti olla, aga eks enamik energiat oli kulunud starti jõudmisel üksi tuulte ja ajaga võitlemisele, seierid punases. Pärast veel lõõgastav väntamine koju tagasi ja läkski päris korralik rattapäev kirja.
laupäev, 12. aprill 2008
Oleks vaid iga laupäev selline
Siis kui maamees heietab mõtteid kevadkünnist ja uuest traktorist, jälgib tuulesõltlane prognoose ja online ilmateadet. Täna oli soe, tuul ja sõbrad enamuses surfamas.
No mis sa hing veel oskad tahta, juba 12 ajal, kui päike paistis lagipähe, keris tuule üles ja puhus õhtuni välja. Sai niisama triibutatud lainetel mida tiiburid tekitasid, hüpatud kõrgemale kui eales Bubka on teibaga hüpanud ja viibitud värskes õhus Katariina kail / Paljassaare rannas.
Loodusjõududega nalja teha ei maksa, aga kui suudad neid talitseda, siis on õhulennud meeletud. Len10, üks ekstreemsemaid lohesurfareid siin videos, kes viitsib downloadida ja vaadata: http://www.kiteforum.tv/video/LEN10_in_Capetown.html
Tervitusi ja kui tuul ei puhu, siis tartaanil näeme :)!
No mis sa hing veel oskad tahta, juba 12 ajal, kui päike paistis lagipähe, keris tuule üles ja puhus õhtuni välja. Sai niisama triibutatud lainetel mida tiiburid tekitasid, hüpatud kõrgemale kui eales Bubka on teibaga hüpanud ja viibitud värskes õhus Katariina kail / Paljassaare rannas.
Loodusjõududega nalja teha ei maksa, aga kui suudad neid talitseda, siis on õhulennud meeletud. Len10, üks ekstreemsemaid lohesurfareid siin videos, kes viitsib downloadida ja vaadata: http://www.kiteforum.tv/video/LEN10_in_Capetown.html
Tervitusi ja kui tuul ei puhu, siis tartaanil näeme :)!
esmaspäev, 7. aprill 2008
Kuidas saavutada eesmärk - ehk lugu sellest mil moel 3727 punnist 5197 punnini kümpitulemuse viisin
Sobrasin nädalavahetusel perekondlikus arhiivis ja välja tuli huvitav vihik. Selline mõnus 2 kopikaline, joonitud! Kasutatud vaid esimesed paar lehte.
Peale 2001 aastal toimunud esimest Kudu, kus Rihoga koos kümppi tegime Tartus, istusin sügisel lauataha ja panin kirja 10 käsku, mida treeningul vaja teha, et tulemust parandada:
Oli mis oli, aga 2004 ehk kolme aasta pärast, peale plaani kirutamist, olin 5 kilo meeste klubis. 2004 sügisel enam lauataha ei istunud ja jäin vanale rasvale lootma - uut plaani ei teinud. Tulemus jäi +- 100 punni ja 5 kilo kättesaadavaks ka ilma erilise trennita. Täna on kahjuks olukord, kus tahtmine hakkab vaikselt taas peale tulema edasi arenemiseks, aga tervis ja lihas pole enam see.
Saagu mis saab, suvel äkki tartaanil näeme :)
Peale 2001 aastal toimunud esimest Kudu, kus Rihoga koos kümppi tegime Tartus, istusin sügisel lauataha ja panin kirja 10 käsku, mida treeningul vaja teha, et tulemust parandada:
- 100m tarvis kiirendusjooksud raskustega turjal/jalgade ümber või mäest üles
- Kivide loopimine looduses/heitmine
- Kükid ühel jalal ja/või kang turjal
- 1500m jooks järjest 200m kiirendus / 200m rahulikult
- 110m harjutada spagaati tõkete ületamiseks
- Ketta jaoks jõutrenn sarnaste liigutustega
- Teiba jaoks avasta maailma
- Kaugushüppes sihi pakku ja lihvi tõuget
- Kõrgushüppes tõsta käsi ja puusi+jalgu
- Mõtle, keskendu ja häälestu vaimselt
Oli mis oli, aga 2004 ehk kolme aasta pärast, peale plaani kirutamist, olin 5 kilo meeste klubis. 2004 sügisel enam lauataha ei istunud ja jäin vanale rasvale lootma - uut plaani ei teinud. Tulemus jäi +- 100 punni ja 5 kilo kättesaadavaks ka ilma erilise trennita. Täna on kahjuks olukord, kus tahtmine hakkab vaikselt taas peale tulema edasi arenemiseks, aga tervis ja lihas pole enam see.
Saagu mis saab, suvel äkki tartaanil näeme :)
neljapäev, 3. aprill 2008
Maastikurattakolmapäevakud algasid pauguga
Vaevalt oli lumi jõudnud rattaradadelt sulada, kui juba hakkas pihta tänavune Kona Craft maastikurattakolmapäevakute sari. Nädalavahetusel oli veel u. 10 cm. lund maas, kui me käisime velo.clubbers.ee rattafoorumi-rahvaga rada üle vaatamas. Siis oli rada valdavalt lume all ning seal sai parimal juhul teha sellist võistlust, et kes suudab kaugemale vändata enne kui jala maha paneb, kusjuures võitja tulemus oleks tulnud vast 15-25 meetri kanti. Aga kolmapäeva õhtuks oli rada kenasti puhas ning isegi mitte eriti porine.
Niisiis, võtsin ratta ja sõitsin kohale. Ütlesin, et tere, minu nimi on see ja see, olen teil esimest korda ja tahan ka startida. Number ja kiip külge, pajehhali. Keegi soovitas veel hetk enne starti, et sõida esimene ring rahulikult ja tutvu rajaga. See soovitus aga ununes miskipärast kohe ära ning jõudsin juba tuurid üles võtta enne kui rada suundus metsavahele. Seal hakkas ta küngastel looklema siia-sinna, üles-alla ning mind koos rattaga endaga kaasa loopima kuhu aga tahtis. Suutsin vaevu-vaevu vältia vastu puid sõitmist, rajalt välja lendamist ning üle lenksu käimist.
Esimesest ehmatusest üle saanud, hakkas mulle meenuma, et ma olen ju viimased kuus kuud ainult kruusateedel ning asfaldil sõitnud, mis erilist ratta valitsemise oskust ei nõua. See rada siin aga sellega ei lepi. Valmistusin just hoogu maha võtma ja asja rahulikumalt võtma, kui jäin miskipärast nagu kuhugi kinni ja järgmisel hetkel kargas küngas, mis oli seni turvaliselt rataste all püsinud, mulle ootamatult näkku.
Ma ei saanud esialgu aru, miks ja kuidas ma kukkusin. See käis kõik nii kiirelt. Maapinnaga tõtt vaadata ja elu üle pisut järele mõelda ei olnud ka õnneks või kahjuks mahti, kuna tagant lähenes juba järgmine võistleja ja mul oli äsjastest kogemustest Hiiu küngastel veel adrenaliin sees. Kähku püsti, lenks otseks, rattaselga ja väntama. Viimane tegevus aga enam ei õnnestunud -- tagumise käiguvahetaja litrite osa oli purunenud ning väändunud üles kasseti vahele. Kõik. Vaevalt mõnisada meetrit sõidetud, esimene ring lõpetamata, adrenaliin läinud, tuju langenud. Tõstsin ratta rajalt kõrvale, rahunesin maha, kangutasin käiguvahetaja kuidagimoodi kasseti küljest lahti ja vantsisin starti tagasi, ratas käekõrval, kett rippumas. Tehtud.
Seekord läks siis selliselt, et tulemuseks sain kirja nulli ning lisaks sain õhtul aru, et mul ikka vasak õlg valutab ka sellest kukkumisest. Siiamaani valutab. Aga ülejärgmisel korral olen jälle kindlalt kohal (järgmisel korral, 16.04, mõtlesin hoopis teha oma avasõidu maantee-eraldistardis Aerobike.ee sarja raames ja vaadata, mis tunne on. See esimene etapp toimub aga juhtumisi samal ajal MTB kolmapäevakute järgmise etapiga).
Tellimine:
Postitused (Atom)