Argo kutse 8-ks tunniks metsa minna tundus kohe mõnusa väljakutsena, sest sügisene Libahundi jälje rogaini kogemus (6h) oli meeldiv hoolimata ettekujutusest, et üle 3-4h jooksmine võib lõpuks jalgades väga valus olla..
Kõrvemaal oli hommikune ilm enam-vähem, aga juba stardi eel võttis võimust palavus. Argo uuris kaarti ja KP-de läbimise valikuid – üheskoos jõudsime arusaamisele, et asume punkte võtma alustades lääne suunal ning seejärel vastupäeva põhja poole liikudes. Eks hiljem finishipiirkonda tagasi jõudes vaatame, kas jätkub jõudu ja huvi lõunapoolseid punkte otsida.
Jõudsime starti mõned minutid pärast 11:00-t. Lagedal kõrvemaastikul sörkides saime mõlemad ruttu higi lahti ja Argo pulss oli rahulikust algusest hoolimata oodatust kõrgem. Ega meil kiiret kusagile polnud, aga juba esimese tunni jooksul valatud higi ja kaasavõetud spordijoogi kulu näitas, et suvine rogain palavuses on tõsine katsumus.
Esimeste punktide leidmisega probleeme polnud, sest Argo jälgis kaarti ja kompassi, mis tagas BP-tiimi liikumise soovitud kursil. Rabamaastik oli raske ja liivasemad osad üllatavalt mägised või siis ka metsaräga täis. Seetõttu jäi jooksuosa alguses suhteliselt väheks.
Umbes pooleteise tunnise orienteerumise järel olime üksmeelselt valmis kasutama rajal asuvaid looduslikke võimalusi ja tegime esimese supluse lähimas metsajärves. Värskendav loputus jahutas keha ja edasi liikumisel oli sellest tublisti abi vähemalt järgnevaks 30-ks minutiks. Päike paistis endiselt palavalt, mistõttu ujumisel märjaks kastetud riided kuivasid tasapisi ning metsaalustel radadel hakkas higi jälle voolama. Meie kaaslaseks oli taas järjest rohkem lendavaid putukaid (kärbsed ja parmud). Seiklusmatkaja seljakotiga kaasa võetud joogipudelid olid hädavajalikud ja kaarti lugedes arvestas pilk järjest tihedamini ka esimese läheneva JP-ga.
Rait orienteerub
23-sse mineku eel soovisin oma orienteerumisoskust kontrollida ja tegin ettepaneku, et liigun Argost eespool ja läheneme KP-le minu juhtimisel. Argo oli nõus, vaatasime veel kaardilt vajalikke oritentiire (siht ja kraav) ning asusin jooksusammuga liikuma. Paraku jooksin vahetult meie ees asuvast kolmnurksest teederistmikust valele harule…, mille peale Argo üllatus tõsiselt, aga pärast meie asukoha täpsustamist kaardil oli ta siiski nõus, et proovin iseseisvalt KP-suunas edasi liikuda… :) Teed mööda jooksmisel ma enam ei eksinud, kuid veidi hiljem sain veel teada, et kaardile märgitud metsasihtide leidmisel on mul veel kõvasti õppida…samuti on kaardile märgitud kraavi leidmiseks teinekord päris TÄPSELT teada enda asukohta kaardil. Tulemusena leidsin siiski enda jaoks vajalikud pidepunktid ja kuna olime pisut hargnenud, siis jõudis Argo rahulikult jalutades ometi pisut enne mind KP-ni. Iseseisva orienteerumisharjutuse tulemus ei rõõmustanud mind, kuid samas sain väärtuslikke kogemusi. Edasi liikusime jälle Argo juhtimisel ning püüdsin mõista, kuidas metsaalusel maastikul märgata käigupealt kaardile märgitud leppemärke ja hoida õiget kurssi, isegi kui mingit head orientiiri pole silmapiiril…
Suurepärased vaated
Ootamatult jõudsime (suure) järve äärde mäetippu ehitatud vaatetornini, mis kaardil oli loomulikult juba ammugi olemas, kuid avastasin selle enda jaoks alles vahetus läheduses. Torni vallutamisest loobusime, sest metsaalused matkarajad looklesid üles ja alla, mistõttu täiendav turnimine ei tundunud sugugi ahvatlev. Maastik oli isegi raske ja vaatamist jätkus piisavalt. Lisaks oli juba teadmine, et peatselt jõuame rabas asuva vaateplatvormi juurde (KP32). Otse läbi raba sammudes oli meie sihtpunkt juba kaugelt näha. Raba oli suvistes oludes üllatavalt kuiv ja kui välja arvata mõned laukad ja lombid, siis ei saanud isegi jalad eriti märjaks. Tegelikult viis selle vaatetorni juurde ka laudtee. Torni tipus asuvas kontrollpunktis nautisime mõne hetke jooksul vaadet ja laudteed kasutades edasi liikudes leidsime Argoga, et see on väga mõnus ja mugav tee jooksusammu arendamiseks. Torni juures oli ka mitmeid teisi tiime, kes sel moel edasi ei kiirustanud. Arusaadavalt tuleb rogainil kiirustamisega olla ettevaatlik (kui tuleb veel mitmeid tunde vastu pidada), kuid sel hetkel nautisime omapärast jooksulõiku. Kui olime rajal olnud ca 3h (punktid 40, 33), siis jõudsime rabasse, kus taevas oli kirgas helesinine ja raba oli kaetud särava hele-rohelise heinamaad meenutava taimestikuga. Selline rohelus meenutas mulle pigem unenägu, kui tegelikkust. Vaade oli 5+ ja läbitavus raba kohta päris hea, sest pinnas ei olnud väga vetruv ja läbivettnud, nagu rabas enamasti kipub olema.
Jalutasime ja nautisime, punkti võtmine õnnestus hästi ja peatselt liikusime juba mööda raiesmikku JP suunas. See ei olnudki halb nali, vaid tõsiasi, et kohtasime vastutulevat tiimi, kes andis lootust, et JP-s peaks vett TEILE veel jätkuma. Kohale jõudes leidsime eest seltskonna, kes puhkas jalga ja ootas teadmisega, et joogiauto võiks varsti tulla. Meie jaoks oli tõsiasi, et saime kumbki ca 200ml vett ja varude täiendamisest polnud juttugi. Hakkasime planeerima järgmist ujumispunkti ja ühtlasi tuli ka tsekkida järgmise JP asukohta.
Järv KP20 ja KP50 vahel oli samuti super supluskoht, kus leidsime juba rogainijaid vees sulistamas. Lisaks suplusele võtsin ka varupudelisse joomise tarbeks järvevett (hiljem selgus, et väga mõistlik otsus). Aega oli kulunud selleks ajaks juba 4h, kuid hoolimata pidevast joomisest oli ka janu järjest kasvamas. Kuigi järgmise JP-ni ei olnud enam palju maad, kosutasime ennast veidi vahelduseks jõeveega (KP21 silla all). Üllatusest sai tagasihoidlikult öeldes pahameel, kui selgus, et lubatud JP-s istus üks härra auto juures tühja veetünniga… Vihaseid-januseid orienteerujaid oli teisigi (ja mitmetel polnud ka omal joogivaru kaasas).Selle peale tundus tõesti, et läheme võimalikult otse finishini, sest 8h pole taolistes oludes võimalik läbida isikliku 2l joogipudeliga (millele olime võtnud täiendust järvest ja ojast ning jahutanud ennast plaanivälistes supluskohtades). Õnn pöördus siiski veidi ja vastu tulnud „JP varustaja“ jättis janustele rogainijatele mõned tünnid külma veega, mis võimaldas meil taas keskenduda KP-de läbimisele. Stardist oli möödunud ligi 6 tundi ja külma vee kosutav mõju andis võimaluse enne F-punkti siirdumist veel 9 punkti teenida (41, 37, 29).
Pärast 41-ni jõudmist tundusid viimased punktid suhteliselt lihtsad (ka maastiku mõttes). Seljakotis asuvast veepudelist sai pidevalt mõnusat jahedat vett ja kuigi tekkis hirm, et liigne joomine võib omakorda vaevusi tekitada, siis võttis organism vajaliku vedeliku hästi vastu. Lõpuks saime veel KP 29 suunal teed mööda edasi-tagasi sörkida, mis andis kinnitust, et ka jalgade jaoks oli päev täiesti talutav. Finishisse jõudes saime tulemuseks 89 punkti ajaga 7:01:27.
Vaim ja füüsis said piisavalt vatti, mistõttu 7h sooritusest enamat polnud põhjust taga ajada.
Pikk rogainipäev oli lõpuks läbi – meeldiv pingutus ja hea kogemus.
Kõrvemaa Rogaini koduleht: http://www.orion.ee/rogain/2010/ , protokoll (8h) ja Blackpole sooritus.
Öise xDreamini on jäänud 2 nädalat ning seejärel "iga-aastane" Helsinki City Marathon tuleb 14.08.2010.
Kuvatud on postitused sildiga orienteerumine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga orienteerumine. Kuva kõik postitused
teisipäev, 3. august 2010
neljapäev, 8. mai 2008
XDream 1. etapp Kloogal 27.04.2008
Ka sel aastal õnnestus meie klubi vastupidavusmeestest, kel sõjavägi pole seiklusisu ära võtnud, komplekteerida klubinimeline võistkond B-rajale.
Kuigi ettevalmistus tiimiliikmete seas oli ebaühtlane mindi rajale rõõmsameelsetena, vaatamata sellele, et Rainer suutis üllatada sissemagamisega, ärgates kell 8:50, kui teised juba 5 minutit olid maja ees kärsitult oodanud - 20-minutiga lendasid õnneks õhtul valmis pandud asjad kotti, pudru soojaks ja kaussi, jook seljakotti, ratas selga ja minekut. Starti hiljaks ei jäänud, aga ega palju aega üle ka ei jäänud.
Startisime 137. kohalt jooksuetapile, kus juba esimeses punktis oli piisavalt ekstreemsust, kui see 500-pealine korraga kitsaste koridoridega ja üle 2m seintega varemes punkti võttis. Ei läinud palju aega, kui jalad põlvini mudased olid ja jätkata tuli lisaks mudale veel raiesmikel, kus vaheldust pakkusid mõnusalt jaheda veega ojadest läbijooksmised. Jooksuetappi võtsime suht rahulikult - arvestades hetkevormi ja äsja söödud pudrukogust oli see hea mõte. Peale jooksu olime 56. kohal ja võtsime rattad.
Esimesed RO-valikud tegime juba jooksu ajal ja algus läks lihtsalt. Jätkasime peaaegu sama kindlalt, tehes häid ja väga häid valikuid. Oleks saanud küll veidi kiiremini, kuid Margus pole veel oma vormiajastusega nii kaugel. Kui jõudsime lisaülesande juurde (olime siis juba 18. positsioonile tõusnud), kus tuli hinnata lageda peal paistvate märkide kaugusi (3tk) ja nende kauguste summa siis lõpuks kohtunikele esitada, oli meie üllatus suur, kui vastus "1700m" andis meile 0 minutit trahvi iga mööda pandud 100m kohta. Peamiselt Marguse terava ja täpse silma tõttu olime tõusnud 12. kohale ja jätkasime heas meeleolus mööda optimaalseid radu kuni rattaalani, kust ühe jooksuetapi kaugusel oli kanuuetapi algus.
Kanuuetappi alustades positsioneerisime end 11. kohale. Mööda Klooga järve kanuuga nühkimise omapäraks oli see, et suures osas kanuu mitte ei liuelnud mööda vett, vaid lohises mööda järve põhjast kasvavat karvast ollust. Naljaks on see, et protokolli järgi langesime kanuuga 39. kohale - äkki see on tingitud sellest, et osad kanuust eraldi jooksjad ootasid paati koju tagasi, aga ei oska öelda. Peale järve juurest rattaparklasse tagasijooksu olime taas normaalpositsioonil (16).
Edasi järgnes selle osavõistluse võtmeetapp rattaga! Seda olime juba pool kanuutamise ajast arutanud, et mida siis teha: valikud olid kas otse läbi raba või suure ringiga mööda metsateid. Kanuust väljudes olime veel seda meelt, et lähme rappa, kuid hetkeline pissipeatus tõi pulsi alla ja ka mõistuse koju. Kaotada polnud ka eriti midagi. Kui punktile lähenedes esimesed võistkonnad vastu veeresid, saime aru, et oli hea valik. Lõppkokkuvõttes võitsime sellega oma jõuvarusid arvestades vähemalt 10-15 minutit ja tõusime 9. kohale, mida siis lõpuni hoidsime. Vahepeal oli ka lisaülesanne, kus tuli 4m pealt kirves puupakku kinni visata, aga see oli suht lootusetu üritus, mis tähendas seda, et oleks võinud kohe kivitakistustega trahviringile minna.
Lõppkokkuvõttes kukkus see osavõistlus ikka väga hästi välja, ajaga 3h38m (võitja 3:22, eelmine 3:35, järgmine 3:41) Polegi normaalrajal nii hästi esinenud. Kord Kubija sprindil saime parema koha, aga siis olid ka mängus kavalad valikud ;)
Teekond ja valikud: link
Tulemused ja muu info: www.xdream.ee
Kuigi ettevalmistus tiimiliikmete seas oli ebaühtlane mindi rajale rõõmsameelsetena, vaatamata sellele, et Rainer suutis üllatada sissemagamisega, ärgates kell 8:50, kui teised juba 5 minutit olid maja ees kärsitult oodanud - 20-minutiga lendasid õnneks õhtul valmis pandud asjad kotti, pudru soojaks ja kaussi, jook seljakotti, ratas selga ja minekut. Starti hiljaks ei jäänud, aga ega palju aega üle ka ei jäänud.
Startisime 137. kohalt jooksuetapile, kus juba esimeses punktis oli piisavalt ekstreemsust, kui see 500-pealine korraga kitsaste koridoridega ja üle 2m seintega varemes punkti võttis. Ei läinud palju aega, kui jalad põlvini mudased olid ja jätkata tuli lisaks mudale veel raiesmikel, kus vaheldust pakkusid mõnusalt jaheda veega ojadest läbijooksmised. Jooksuetappi võtsime suht rahulikult - arvestades hetkevormi ja äsja söödud pudrukogust oli see hea mõte. Peale jooksu olime 56. kohal ja võtsime rattad.
Esimesed RO-valikud tegime juba jooksu ajal ja algus läks lihtsalt. Jätkasime peaaegu sama kindlalt, tehes häid ja väga häid valikuid. Oleks saanud küll veidi kiiremini, kuid Margus pole veel oma vormiajastusega nii kaugel. Kui jõudsime lisaülesande juurde (olime siis juba 18. positsioonile tõusnud), kus tuli hinnata lageda peal paistvate märkide kaugusi (3tk) ja nende kauguste summa siis lõpuks kohtunikele esitada, oli meie üllatus suur, kui vastus "1700m" andis meile 0 minutit trahvi iga mööda pandud 100m kohta. Peamiselt Marguse terava ja täpse silma tõttu olime tõusnud 12. kohale ja jätkasime heas meeleolus mööda optimaalseid radu kuni rattaalani, kust ühe jooksuetapi kaugusel oli kanuuetapi algus.
Kanuuetappi alustades positsioneerisime end 11. kohale. Mööda Klooga järve kanuuga nühkimise omapäraks oli see, et suures osas kanuu mitte ei liuelnud mööda vett, vaid lohises mööda järve põhjast kasvavat karvast ollust. Naljaks on see, et protokolli järgi langesime kanuuga 39. kohale - äkki see on tingitud sellest, et osad kanuust eraldi jooksjad ootasid paati koju tagasi, aga ei oska öelda. Peale järve juurest rattaparklasse tagasijooksu olime taas normaalpositsioonil (16).
Edasi järgnes selle osavõistluse võtmeetapp rattaga! Seda olime juba pool kanuutamise ajast arutanud, et mida siis teha: valikud olid kas otse läbi raba või suure ringiga mööda metsateid. Kanuust väljudes olime veel seda meelt, et lähme rappa, kuid hetkeline pissipeatus tõi pulsi alla ja ka mõistuse koju. Kaotada polnud ka eriti midagi. Kui punktile lähenedes esimesed võistkonnad vastu veeresid, saime aru, et oli hea valik. Lõppkokkuvõttes võitsime sellega oma jõuvarusid arvestades vähemalt 10-15 minutit ja tõusime 9. kohale, mida siis lõpuni hoidsime. Vahepeal oli ka lisaülesanne, kus tuli 4m pealt kirves puupakku kinni visata, aga see oli suht lootusetu üritus, mis tähendas seda, et oleks võinud kohe kivitakistustega trahviringile minna.
Lõppkokkuvõttes kukkus see osavõistlus ikka väga hästi välja, ajaga 3h38m (võitja 3:22, eelmine 3:35, järgmine 3:41) Polegi normaalrajal nii hästi esinenud. Kord Kubija sprindil saime parema koha, aga siis olid ka mängus kavalad valikud ;)
Teekond ja valikud: link
Tulemused ja muu info: www.xdream.ee
neljapäev, 7. veebruar 2008
Winter XDream tehtud!
Veidi hilinenud kirjutis, aga sai osaletud paari nädala tagusel Winter XDreamil. Väike kokkuvõte sellest SIIN.
reede, 5. oktoober 2007
Kõige esimene katse
Tere.
See on BlackPole-nimelise mitmevõistluse harrastajate klubi blogi esimene sissekanne. Siia hakkame me oma võistlusjutte ja muud huvitavat postitama, mis vähegi ilmavalgust kannatab ja potentsiaalselt huvitav on.
Tellimine:
Postitused (Atom)