Raini: Tartu jooksumaraton 10.05.2009 - kas hooaja algus või lõpp?

Kuni võistluseelse päeva õhtuni polnud ma päris kindel, kas on ikka hea mõte minna sinna jooksma, sest selleaastased jooksukorrad saab vasaku käe sõrmede peal üles lugeda. On küll juba 3 nädalat ratast sõidetud, talvel suuska mitusada kilomeetrit nühitud ja mõned korrad jõusaali ja ujulasse ära eksitud, aga ikkagi jooks on jooks ja seda on raske millegagi asendada. Aga Tartu nelikürituse linnukese püüdmiseks tuli teele asuda.

Eesmärk: läbida -> mitte "ära kukkuda" -> tempoks 5:00 alla. Üks jäi seadmata, mis võib kalliks maksma minna, aga sellest hiljem.

See oli minu 5 jooksumaraton 6 aasta jooksul ja kogemusi juba on üksjagu kogunenud, aga üks poolmaraton on jäi ikka puudu.


Alustasin oma 300-500 grupi tempoga ja pulsiga 10 lööki alla anaeroobse (182 bps), mis peaks keha laskma korralikult käima saada. Kui esimesed 7km oli läbitud, oli tunne väga hea ja tempot eriti tõsta ei tahtnudki, sest tulemust jooksma ei läinud. Järgmised 7 km läksid ka linnulennult, kuid reites oli tunda kerget jäikust. Tuli meelde, et kui talvel pole joostud, siis 2 korda nädalas on salsat ikka tantsitud. Üllatusena oligi päkk päris särtsakas ja katsusin kanda jõudu rohkem säärtele ja päkkadele. Kui geel oli ära imetud (isegi hakkas parem) oli lõpuni jäänud veel 6km. Et jooksu huvitavamaks teha ja end testida, otsustasin pulsi ajada sujuvalt üle anaeroobse. Muideks, väga hästi oli 182 ületades juures tunda, kus rahulik hingamine läks selgelt kiiremaks ja sügavamaks - milline äratundmisrõõm :) Umbes 4km peal enne lõppu tekkis kerge tagasilöök, kus peale ühte laskumist lõi reied veidi krampi, aga kerge tempolangetus ja lõdvestavale sammule rohkem tähelepanu juhtimine aitas. Lühikese rajaga kokku saades on raske mitte motivatsiooni leida tempo hoidmiseks ja isegi tõstmiseks, sest on, kellest mööda joosta. Kui järgnevatel aastatel peaks 6km enne lõppu raskem olema, on see õige koht, kus võiks ikkagi tempoga flirtimist alustada.

Kuni finishi jooneni nautisin jooksu, aga see, mis pärast juhtuma hakkas on ... Mõege ise siia sobilik sõna. Kükitasin korraks maha, et koormust saanud sääri venitada. Püsti tõustes, tundsin valu vasaku põlve küljel. See meenutas midagi 3.5 aastat tagasi toimunud Rogaini 7. tunnil toimunut, millest on välja kasvanud minu parema jala müstiline põlvevigastus, mis seinini aegajalt väga pikalt joosta ei lase. Katsusin veel venitada, aga ei midagi - mida rohkem lihased maha jahtusid, jamamaks asi läks ja peagi olin lombakas valmis :( Ei osanud oodata vigastust vasakust jalast ja veel peale finishit, pigem olen jälginud paremat jalga ja vajadusel olin valmis ka katkestama. Õhtul käisin traumapunktis aega veetmas ja esialgseks diagnoosiks oli põlvesidemete vigastus. Kui hull see saab olema ja kas see ongi selleks aastaks kõik, selgub edaspidi. On kellelgi soovitusi, mis edasi teha?

Mida õppisin ja mida järeldada: 1. peale finishit võiks rahulikult edasi liikuda ja alles siis ettevaatlikult venitama hakata. 2. Sujuvatel langustel pole mõtet tempot lisada, vaid saab edukalt puhata, lihast lõdvestada ja hingamisrütmi taastada. Kinnitust leidis ka see, nagu ikka kevadeti, et jooksulihaskond on lahja, süda aga enamvähem ökonoomne ja koormust taluv (minu jaoks). Eesmärkidesse tuleb lisada ka vigastuste vältimine, mida oleks oleks ehk saanud vältida viimase 6km lõpukiirenuse tegemata jätmisega.

2009 23,4km 1:53:20, 4:51min/km, 177 avg, 193 max, 480/1352=36% -- vastavalt treenitusele ok
2008 23,4km 1:57:14, 5:01min/km, ??? avg, ??? max, 450/1222=37% -- lihtsalt ei jaksanud (palav ilm)
2007 22,3km 1:45:48, 4:45min/km, 177 avg, 192 max, 361/1157=31% -- lõpus reielihased kanged
2006 -- parema põlve vigastus
2005 22,3km 1:44:38, 4:42min/km, 180 avg, 195 max, 278/823=34% -- hea jooks ja
2004 22,3km 1:56:08, 4:58min/km, ??? avg, ??? max, 426/720=59% -- liiga kiire algus ja kõht lahti




Pilt 1: Esimesed üle stardijoone (Tarmo Haud foto).
Pilt 2: HR- ja tempograafik.

The Game is not enough?

Laupäeva õhtul kui Anti ja Rait viina võtsid, olin mina kuival. Rait tuli lagedale kuldaväärt ideega, minna sulgpalli mängima. Kuna mul suguvõsas on sulgpall maailma tasemel, siis ei tekkinud korrakski kõhklust proovida. Seda enam et lapsepõlves kõksitud mõnuga...

Hankisin reketi ja pallid, panin aja kinni, ning eile me Tondirabas kohal olimegi. Väga lahe värk. Rait loputas mu korralikult läbi. Ühe geimi sain napilt kätte... pulss aga keskmine 135 ja maksimum 175. Pulss on täielikult enda teha ja nii kui viilida, hakkas langema. Samas kui aktiivselt mängida, on ideaalne trenn sulgpall. Kiirus, koordinatsioon, vastupidavus, osavus ja see pole ilmselt kõik, mis sulgpall pakub.

Kas teadsid, et

• Sulgpallis kui võistlusspordis läbitakse üle kahe ja poole korra lühema ajaga kaks korda pikem distants ja sooritatakse peaaegu kaks korda rohkem lööke kui võistlustennises
• Tüüpilises kahegeimilises mängus jookseb sulgpallur ligikaudu 1,6-2 km
• Sulgpalli olümpiadebüüdile elas televiisori vahendusel kaasa üle 1,1 miljardi inimese.

Vt lisa: http://www.zelluloos.ee/index.php?lang=est&page=sulgpall-lauatennis&sub=faktid

Ja see pole veel kõik! Eestis korraldatakse võistlusi ja mitte ainult sulgpallis. Väidetavalt toimuvad ka mitmevõistlused, kus aladeks pinks, sulgpall, tennis ja squash.

Ja nüüd üleskutse BP spordisõpradele - tulge trenni, sest pühade ajal söödud lisakilod saab sulgpalliga ideaalselt kulutatud!

Üksikmäng on üksikmäng, aga neljakesi saab lausa paarismängu laksata. Kes on huvitatud andke mulle või Raidile teada huvist ning katsume leida ühise aja ja korraldada väike turniir!

Badminton Pole (BP ;)

XDream Viitna ehk tegelikult Kembla Leppoja talu

Tänavuse hooaja viimane XDream toimus Kemblal võistluskeskusega Leppoja talus. Kuna rainer oli haige siis nõustus asendusliikmeks tulema Rait. Peab kohe ette ütlema, et Rait täitis oma ülesanded perfektselt - kaardi pani kohe alguses tasku ja rattas vedas nagu loom.

8 minutit enne starti selgus stardikoridoris, et olin kompassi autosse unustanud. Viga sai käpelt parandatud ja 2 minutit enne stardipauku olin koos kompassiga tagasi.

Esimeseks alaks olid korraldajad pakkunud 1km jooksu mööda tähistatud künkliku ala. Mina paraku kaardi järgi kuidagi sellest aru ei saanud ja üritasin kogu aeg silmadega järvi leida, et mille ümbrusest punkte võtta. Lõpuks kui km oli läbitud ja kanuusse hüppasime sai selgeks, et järve punktide otsimine tuleb alles mõne aja pärast.

Kanuu lükkasime valgejõkke juba varem valmisvaadatud kohas - suurtest massidest eemal. Peab ütlema, et kanuu oli selle etapi rosin. Kuna võtsime jooksu üsna rahulikult siis saime kanuus üsna kirevasse seltskonda.

Kanuu esimeses punktis olime 41'l kohal.

Jõe peal käis selline paras ralli. Enamasti jäi segadustes ja kurvides meie tüürimees Margus peale, vaid mõni kord sõideti meid kuhugi kaldasse. Igatahes üks kord kui jõgi oli umbes 6m lai ja keskel oli püsti üksik puu, panime sellele otse pähe. Kanuus sain mina käia 2x kuni vööni vees ja 1x ka paar ujumisliigutust teha. Vesi oli ****** külm. Kanuu lõpus oleksime kiires voolus kässariga pöörates äärepealt ka ümber läinud.

Kanuule järgnes lisaülesanne, kus tuli hinnata hokikepi, tennisepallide komplekti ja jalgpalli kogukaalu. Võtsime selle juures abiks Raidi seljas olnud 0.5l joogipudeli. Tulemuseks peaaegu täpne tulemus ja 1 minut trahvi, mis tähendas umbes 100g eksimist.

Lisaülesandest tuli 26's aeg ja kokkuvõttes 33ndal kohal.

Edasi rattaetapp, kus võimalusel sõitsime ringi mööda kruusateid ja lasime Raidul tööd teha. Rattaetapp oli maaameti kaardil, millel on veidike kummaline tähistus sihtide määramiseks - õhukesed valged triibud. See jõudis kohale alles esimese rattapunktis. Rattaetapp möödus emotsioonideta.

Rattaetapilt 12nes aeg ja kokkuvõttes 22l kohal.

Järgnes lisaülesanne, milleks oli igaühel hüppenööriga 50 hüpet, mis möödus probleemideta.

Lisaülesandele järgnes valge kaardiga jooks, kus kaardil oli peal 4 järve ja iga järve ääres üks punkt. Punktid tuli võtta järvede suuruse järjekorras alates suuremast. Kui punkti juurde jõudsid sai legendist kontrollida kas oli ikka õige punkt. Alustuseks unustas Margus oma kompassi ratta juurde. Käis seda sealt toomas + 1minut. Mina otsisin paaniliselt kaardilt punkti nr 13, enne kui aru sain, et kaardil punkti numbreid polegi. Parasjagu väljus lisaülesandest ka Neeme Loorits. Otsustasin, et paneme tema järele. Paraku kadus ta ootamatult silmist ja mina keerasin valele poole vale järve peale. Arvatavasti oli kaart tagurpidi ees. Aru saime, kui suuruselt teise järve punktis olime. Kokku olime jooksnud umbes 2 minutit, tagasi ruttu tee peale esialgsesse kohta. Ehk siis 4 minutit viga. Samas saime teada, milline järv on suuruselt teine, silma järgi ei oleks seda arvanud. Võtsime ära suurima järve punkti, lidusime tagasi punkti kus korra olime juba käinud ja nüüd tuli veel minu poolt üks viga. Nimelt oli mul üks järv jäänud kuhugi kompassi alla ja hakkasin jooksma viimasesse kõige väiksemasse. Pakun, et olime jooksnud umbes 2 minutit jälle. Lõpuks Margus kisas, et mingi jama ja saime kursi õige järve peale. Edasi oli juba vormistamise küsimus ning Margus ja Rait said ka lõpuks nii reieni märjaks. Kokku siis segadustega umbes 8 minutit viga. Samas esimese suurima vea võib ehk isegi nullida, kuna tänu sellele ei jooksnud me hiljem vale järve äärde :).

Jooksus nõrk 63s aeg ja kokkuvõttes 25ndad. Samas väga paljud said lõpus järve jooksu eest trahve, s.t et meie etapiaeg peaks olema oluliselt parem.

Viimane oli rattaetapp kus üks valik oli minna läbi raba mööda laudteed või ringiga mööda kruusa. Miks läksime mööda kruusa: Laudtee peale ei saa nii kiiresti sõita. Laudtee peal ei saa mööda sõita. Lautee peal võib ees keegi kukkuda ja tropp tekkida. Laudtee peal võib ka ise kukkuda.Oli selline tuim pikk kruusaetapp mis läks kohati üsna liivaseks ja mägiseks. Kogu etapi vedas Rait. Lõpuks kui punkti jõudsime oli sellest alles vaid tähis, SI jaam oli kuhugi kadunud. Kui punktist ära tulime siis tuli vastu mingi vennike rattaga, mille nr oli 206, SI jaam seljas :) Edasi kuni lõpuni oli vormistamise ja kohtade parandamise küsimus. Panime küll ühest tee otsast mööda ja tegime väikse ringi, mis hiljem osutus jälle väga heaks valikuks :) Lõpus, nii 500m enne finishit, jäi ette veel üks mansa, kellel üks mees oli nii 50m teistest maha jäänud. Sama lugu oli ka minuga. Margus ja Rait olid temast juba mööda saanud. Ootamatult tekkis mul ilge energia ja tahtmine sellele tüübile finishis "ära panna". Metsa all mingis kurvis, litsusin ennast sisekurvis kõrvale aga kuna ratas libises oksa peal siis panime lenksud kokko ja tüüp hakkas ropendama. Vabandasin ja ütlesin, et "trasid" pole küll vaja loopida. Igatahes mööda ma tast sain. Finshis olin Margusel ja Raidil järel. Finshis võtsid esmalt punkti teise mansa 2 esimest meest ja siis meie ja siis alles see kolmas mees. Lõpuprotokollis tagas see meile 6 sekise edu.

Rattaetapi aeg 11nes ja kokkuvõttes 19.

Aerobike eraldistart XII etapp, Hageri 10.09.2008

Nagu plaanitud, nii ka tehtud. Saime klubist kokku lausa 3 huvilist, kes olid nõus pukki tõusma, sealt veereda laskma ja kannatama. Kindlasti meelitas ka saun ja korralikud auhinnad IBM-i poolt ;)



Startisime peaaegu viimastena kella 19.00 ajal. Rait sai mõni minut varem minema, siis läks Taavi ning 30 seki hiljem ma. Kohe alguses ilmus Taavi silmapiirile ja tunne oli, et kohe kohe jõuan järgi, aga vahe ei tahtnud kuidagi väheneda. Tagasipöördel olin 10m kaugusel ja otsustasin siiski mööda pressida. Aga ei läinud palju aega, kui Taavi ise kõrvale tuli ja omakorda mööda läks. Seejärel pidin ma hoolitsema selle eest, et ta pikemat kui 30 sekundilist vahet tagasi ei sõida. Sain sellega napilt hakkama! Väga kõva sõit Taavi poolt. Arvan, kui Taavit poleks mul silmapiiril olnud, oleks ta mind võitnud.



See oli ühtlasi ka minu esimene eraldistart maanteerattaga. Kunagi velocluberssi vennad orgunnisid ka midagi sarnast aastaid tagasi, aga siis sõitsin baigiga. Kokkuvõtvalt oli üsna raske katsumus ja kogemusi ka suht vähe - ei osanud kadensit valida, ühtlast tempot hoida ja ka asendit muutsin pidevalt. Keskmiseks kiiruseks sain ikka üle maagilise 35 km/h (35,47). Samuti Taavi eriti napilt. Võitjast ajast suutsin realiseerida vaid 74,5%. Uskumatu lugu, aga hea eesmärk edaspidiseks.





TULEMUSED

Pilt 1: Style!
Pilt 2: Rainer stardis.
Pilt 3: Taavi finishis.
Pilt 4: Rait finishis.
Pilt 5: Rainer finishis.
Piltide allikas: www.aerobike.ee

10-võistlus üle 3 aasta, Kosel 06.09.2008.

Viimati olen 10-võistluse tulemuse kirja saanud 2005. aastal ehk siis vahele on tulnud 3-aastane paus. Enamasti on see tingitud 2005. aasta lõpus saadud põlvevigastusest 8-tunnisel Rogainil Arbaveres. Seda ravin tegelikult siiamaani ja aastatega on see vigastus pea olematuks muutunud, aga on vahel niiske ilmaga ka sel aastal tunda andnud jooksudel, mis kestavad üle tunni. Teiseks põhjuseks, mis on osaliseks tulenev esimesest, on keskendumine peamiselt rattasõidule, kus vigastus ei häiri üldse. Nüüd, kus rattas pole erilist motti kuhugi kaugemale pole areneda ;) ja põlv korras lühikesteks distantsideks, võiks aastas ikka vähemalt ühe 7v ja ühe 10v ära teha ja vahel ka trennis alasid läbi proovida selle tarvis.

Võistlusest... Peamiselt oli tegemist meeskondliku võistlusega, kus iga mees tegi 2 ala ja lisaks 4x100m ja 4x400m. Minu aladeks said maksimeerimise tulemusena 110m tõkkeid ja osavise. Kuna juba osalen Firmaspordi parima rahvasportlase arvestuses, siis oli mõistlik teha ka 100m, kuul ja kõrgushüpe. Samas huvitas ennast veel kauguse ja ketta tulemus. Seega jäi veel teivashüpe, millele võistluse käigus end regasin ja mitte asjatult, nagu hiljem selgus.



100m - 12,54 (549p) [lisatud 0.24s]
Vastutuul oli päris vali. Aga tulemust ootasingi 12,4 kanti. Polegi väga viga, sest oma 10v rekordis jooksin 12.32.

Kaugushüpe - 5,04 (390p)
Ka kolmapäeval sai trennis 5m joonele hüpatud korduvalt. Tehnika on ikka sama jama, kuigi ideid on mul ka kuidas 6m hüpata ;). Lihtsalt ei tee ma seda tehnikat ära kiire hoo pealt. Lisaks sellele ei saanud ma ühtegi proovikatset, hea et mingi märgi trennis maha panin (81 naelikupõida).

Kuulitõuge - 8,72 (409p)
Vastupidavusalad on lihasmassi veidi vähemaks võtnud ja kaalu langetanud 70 kilogrammile ja ega ma üle 8.50 ei lootnud. Samas esimene katse oli jõuline, kuid tasakaal kadus ära ja kukkusin ringist välja. Teise katse tegin ettevaatlikumalt ja kolmas siis nii palju andiski.


Kõrgushüpe - 1,55 (426p)
Kõrguses võtsin mõistliku algkõrguse, milleks oli 1.50. Mitu ala käis korraga. Esimene katse ebaõnnestus ja selle järgi tuli minna joosta 110m tõkkeid. Täpselt jõudsin oma teiseks katseks tagasi ja nii see üle läks. Paraku tehnika mind enam üle 1.60 ei viinud, kuigi rahvas rääkis, et kerkisin sinna kõrgusele küll.

400m - 59,65 (425p)
Selle jooksin tegelt 4x400m teatejooksus, aga lasin seda spetsiaalselt mõõta, et saaks 10v tulemuse üldse kokku. Ajaga tuleb rahule jääda, kuna tund aega varem lõpetasin 1500m jooksu, mida ka väga aeglaselt ei jooksnud (5:07,9).

110m tõkked - 17,54 (569p) [tõkete kõrgus 91cm, lisatud 0.24s]
Olin tegelikult vaimult valmis jooksma meeste tõkkeid, aga meeskonna huvides tuli sel korral harrastajate tõkkeid joosta. Ajaliselt tuli supertulemus, sest edestasin oma senist harrastajate tõkete aega ligi sekundiga. Seega mingil määral isiklik rekord! Lisaks sain ala arvestuses 3. koha, aga arvan, et meeste tõketega oleks see 2. koha andnud. Jooksin koos 2. koha mehega ja tegelikult oli ta võidetav, kui 1. tõke oleks hästi välja tulnud. Täiskiirusel alustasin liiga kiiresti ja pidin päris korralikult tippima enne esimest tõket.


Kettaheide - 23,40 (336p)
Selle kohta võiks öelda, et nukker. Jah vihmast ilma võiks süüdistada, aga ikkagi. Esimesel 10-võistlusel heitsin vaid 1m vähem. Järgnevatel olen kõigil vähemalt 3m rohkem saanud ja rekordiga võrreldes on vahe lausa 5m. Ilmselt on põhjus ka sama, mis kuuli kehval tulemusel.

Teivashüpe - 3,20 (406p)
Ei ole sõnu! Üks mees oli oma 120'se teiba kaasa võtnud ja mulle sobis see ideaalselt, kuna see paine, mida ma suutsin ja julgesin tekitada, töötas hästi.. Alustasin 2,60m pealt ilma proovikatseta. Selle algkõrguse ajasin maha, kuid järgnevad kuni 3,20ni läksid 1. katsel. Samm klappis ka nii hästi, et lõpus pidin veidi sammu pikendama ja ka kaugemalt tõukama - see ongi teivashüppe üks võti - julgeda kaugelt teibale peale hüpata, mitte alla ronida. 3,40 proovisin ka korra, aga see teivas paindus liiga läbi. Kokkuvõtval puhas alavõit. Peab veel lisama, et katsete ajal tuli ka ketast heita ja odaviskele kohe peale viimast katset minna.


Odavise - 37,88 (411p)
Jõudu oli, aga oda nö täpiks ei visanud. Vana jama - oda tagumine ots kaldub paremale ja oda lendab viltu. 40m oli raudselt käe sees.

1500m - 5:07,90 (515p)
Kuna meil keskmaajooksja ei saanud tulla, siis pidin ka seda ala tegema. 10v tulemuse jaoks sobis! Kuna jooksus oli ka alaspetsialiste, siis läks alguses kohe päris kõvaks tempoks. Ma hoidsin veidi tagasi ja lõpuspurti ei teinud. Kellas on ajad kirjas, aga dünaamika oli umbes selline 300m + 3x400m = 0:54, 1:24, 1:28, 1:21. Ka Rait oli jooksus, aga ma sel korral temaga ei konkureerinud ;) Millalgi teeme Cooperit septembri lõpus - siis.



Kokku: 4436 punkti (2199 + 2237).
Eesmärgiks oli 4000 punkti. See sai varuga üle tehtud. Tegelikult polegi asi väga käest ära ;). Isiklik rekord 4727p on vaid 300p kaugusel. Samas kõrged tõkked käristaksid vahet 500p peale arvatavasti.

Räbbiti mudakümpi pealt võib järeldada, et mees on endiselt heas hüppevormis, aga osadel aladel ka üsna nõrk. Ekstrapoleerides hindaks ta tulemust 4200p peale. Seega tuleks meil väga põnev heitlus, kui septembris või oktoobris BP mitmevõistluse teeme. Kuna ka Heiko juba naudib üleminekuhooaega, siis ehk temagi langeb meiega ühte liivakasti.

Eelmised tulemused: LINK

Pilt 1: Nool, Busemann jt joonel
Pilt 2: Firmaspordi 7v 08.01.2005: kuulis.
Pilt 3: Firmaspordi 7v 13.01.2006: ma ja rabbit tõkkel.
Pilt 4: Firmaspordi 7v 13.01.2006: teibaga askeldamas.
Pilt 5: Firmaspordi 7v 08.01.2005: 1000m start, kus ka A.Raja, Heiko, Andre jt.
(Piltide autoreid kahjuks ei tea, leidsin arvutist, aga tänud neile!)

EEC Rakvere Rattamaraton 31.08.2008

Juba teist aastat järjest olen enda jaoks pidanud Estonian Elion Cup rattamaratoni sarja Rakvere etappi üheks tähtsamaks, mille jaoks siis vähemalt teoreetiliselt peaks jõudma ajastusega võistlusperioodi, mida siis kuni Tartu maratonini vaja hoida.



Stardieel oli sooja 10C ja vihma sadas. Oli oodata teistsugust Rakveret, kui tavaliselt - tema libedamat palet, mida ta seni toimunud 8 korrast on vaid korra 2003. aastal näidanud. Kuigi soojenduse tegin suusapükstes, läksin arti läksin ikkagi lühikeste pükstega, olles eelnevalt kaitsekreemi ohtralt peale määrinud - sääred läikisid päris vallatult ;). Seda just sellepärast, et metsavahel on sel rajal vaja enamus aega nikerdada ja tagantjärgi vaadates oli otsus õige, sest temperatuur tõusis 12-14 kraadini ja vihmahoogude vahele näitas end ka päike.



Alustasin 100-150 stardigrupis. Kui grupid kokku lasti, siis tundus, et eespool on vaevalt 50 ratturit, sest esirea mehed olid täitsa nähtaval. Kuna olen eelnevalt palju harjutanud starditõusu, siis sai ka sel korral seda väga intensiivselt sõidetud, mis aga tähendas ka peaaegu liidrite tempo hoidmist nö stardiringil. Kerge kahtlus ronis hinge, et sai vist liiga teravalt alustatud. Kuid see polnud ainuke asi, mis tempot langetama sundis. Peale stardiringi väikesel asfaldil, kui esimest korda juua kavatsesin, selgus, et pudelit polegi hoidjas :(. Ilmselt kaotasin selle Tarvase juurde ronumisel, kui ratas seljas oli. Juua sain alles enne Siplase mäge TP. Oleks pidanud veel palju kannatama kuni Tarvase järgmise külastamiseni, mille vahele oleks jäänud 2x Siplasemägi, 3x Kõrgemägi ja ohtralt tehnilisi singleid, aga kui pealtvaatajate käest joogipudelit küsisin, kuulis mu abipalvet hoopis üks kaassõitja, kes ise piirdus ühe ringiga ja andis mulle oma teise joogipudeli. Suur tänu sulle, Tarmo Kopli, Hawaii Express Viimsi tiimist! Nüüd võis jällegi mõelda tempo tõstmise peale ;)




Kui esimesel ringil tuli ratast lükata vaid ühest mõest, siis teine ring oli päris sodiks sõidetud ja sõrkida sai päris paljudes kohtades, aga jooksu üle 1-2km palju küll ei tulnud, erinevalt osadest sportinfo.ee kommeneerijatest, kes hindasid oma jalgsimatka 10km kanti. Aga muda oli tõepoolest palju, kuid sellegipoolest töötas käiguvahetus rahuldavalt ja sõitu sai isegi nautida. Swalbe Racing Ralph kummidest jäi veidi väheseks ja kogus liiga palju savist muda enda külge. Ei teagi, kas selle raja jaoks ideaalset kummi oligi. V-pidurid lõpetasid ka töötamise - kulusid ära ja olid nö mudakorjajad. Sai kord ja nippel pandud, kui tagumised pidurid enam ei töötanud ja esimesed pidid enda peale liiga palju võtma. Õnneks oli maandumine pehmes võsas isegi naugitav, mitte vigastav ;)



Kuna mul oli sel korral isiklik fotograaf, meie klubi Margus, kaasa elamas, siis rohkem eriti ei seleta ja katsun teksi illustreerida fotodega ;) Ahjaa, tulemus kirjutati diplomile 49., aga kuna ajavõttu süsteem oli otsad andnud, siis praguseks olen 53. kohal, mis eelmise aastaga võrreldes on tervelt 2 kohta parem! Oma pulsoka järgi oli ajaks 2:45 (53km, 83,2% võitjast - nagu Mulgis, Otepääl 89%). Vaatamata selleaastasele kesisele etteavlmistusele (millest veidi pikelamt rääkisin Otepää maratoni teema all), olen väga rahul. Nüüd tuleb veel teha viimased järeldused selle kohta, miks eelmise aasta Tartu maratoni lõpus kangi sain, ja 89km Tartu sõit korralikult ära sõita. Peale seda talvehooajal tahaks oma rattaparki veidi uuendada - 13kg on maastikuratta jaoks tänapäeval juba pisut palju. Eesmärgiks on 9,5kg. Siis võib saada ka reaalseks tõsiasi, et ratas osutub kallimaks, kui auto ;)




Pilt 1: Esimesed üle stardijoone (Margus Vilu foto).
Pilt 2: Stardis (Margus Vilu foto)
Pilt 3: Stardiringi lõpp linnuses (Andrey Utkin foto)
Pilt 4: Esimene ring peale Siplast (Margus Vilu foto)
Pilt 5: Esimene ringi lõpp linnas (Margus Vilu foto)
Pilt 6: Teist korda Kõrgemäe suusahüppetorni (Andrey Utkin foto)
Pilt 7: Mu kassett peale sõitu (Margus Vilu foto)
Pilt 8: Pessu (Margus Vilu foto)

BP kongress

Esmaspäeval toimus BPC välkkongress. Ülemiste keskuses. Nägin Rainerit või siis õigemini tema mind esimesena ja puhusime paar sõna spordijuttu.
Nentisin, et Raasiku staadion siiski ei valmi sel sügisel, aga kuna ka Rainer avaldas valmidust end mitmevõistluses üle hulga aja testida, siis jõudsime mingi projektitoorikuni, et septembri lõpus võiks midgi ikkagi korraldda. Näiteks BPC kodustaadionil TSH's.
Kavas siis mingi mitmevõistlus sõbralikus hubases ja harjumuslikus keskkonnas bläkkpõularite seltskonnas. (Toasussides:P)
Võtke siis palun sõna ja tehke oma ettepanekud, et millal sobiks suuremale osale rahvast kes soovivad vormi proovida ja loomulikult millise mitmevõistluse teeme.
Kas klassikalise 7-v või naiste 5-v naiste vahenditega või siis naiste 5-v meestevahenditega või siis hoopis nii, et kõik eriti kõvad mehed (kes sel suvel 10-v üle 5 kilo tegid:P) teevad naiste 5-v meeste kuuli ja tõketega ja sellised lahjemad saavad väikese händikäpi ja teevad naiste kuuli ja tõketega ning naised kes osalevad siis ise valivad kuidas ja millega nad võistlevad.

Minu esimene ja originaalne ettepanek, et toimuks ka paarisvõistlus, kus paariliste punktid liidetakse ja selgub võiskondlik parim. Paarid loositkse. Erand on see, kui keegi tahab just oma naise või mehega ühes tiimis olla. Homopaaridele eraldi arvestus:)

Teine katsetus võiks olla Gunderseni meetod viimasel alal. Lisaks vbolla vürtsi:)

Parimat!
Heiko alias vanapagan